Tehisintellekt areneb nagu inimene
Tehisintellekti idee on asendada inimese mõistust ja seda ületada.
Iseõppiv, masinõppealgoritmidel põhinev tehisintellekt saab uue hoo sisse seoses kvantarvutitega.
Tehisintellekti valdkonna areng on üks olulisemaid tulevikutrende, mis mõjutab täna ja tulevikus viisi, kuidas me töötame. Tehisintellekti valdkonna põhimõistete ja võimalustega tasub kursis olla igal nutikal lapsevanemal.
Tehisintellekti idee on asendada inimmõistust ja seda ületada ehk lihtsalt öeldes - asendada inimene tema mõttetöös. Tehisintellektide teostuste loojad püüavad inimese närvivõrkude jäljendamise abil luua masinate-robotitega ühendatud iseõppivaid süsteeme, rakendusi ja roboteid, mis suudaks ületada inimeste intellektuaalseid ja füüsilisi sooritusi.
Tehisintellekt on üldmõiste, mille sisu jaguneb mitmete valdkondade vahel. Kõige üldisem definitsioon tehisintellektile on tehismõistus. Tehisintellekti all ei mõisteta tehisinimest tervikuna, kuna tehisintellektil puuduvad tunded, emotsioonid ja motiiv, mis on inimeseks olemise aluseks. Masin-tehisintellekt vajab motiivi väljastpoolt ehk inimeselt, kes loob tingimused ja reeglid, millest lähtuvalt tehismõistus õppima hakkab. Reeglid on esialgu ette antud inimeste poolt, aga see ei pruugi jääda nii.
Tehisintellekt ei suuda veel niipea kirjutada selliseid tähenduslikke tüvitekste nagu Marcus Aureliuse "Iseendale".
Tehisintellekti valdkonda sisustatakse lisaks iseõppivatele programmidele erinevatest suundadest, millest keeleliselt kõige vastuolulisemalt kõlavad mitteintelligentsed vestluspartnerid, botid ehk robotvestlejad. Kes on boti mingil teemal vestlema õpetanud, see teab kui nüri ja rutiinne see on.
Praktikas on olemas tehisintellektil põhinevaid programme, mis loovad kuulatavat muusikat või huvitavaid kunstiteoseid. Kuid pole algoritmi, mis suudaks kirjutada romaani nagu Indrek Hargla “Süvahavva”, rääkimata tähenduslikest tüvitekstidest nagu Marcus Aureliuse “Iseendale”.
Loomulikult arendatakse aktiivselt tehisintellekti ka sellistes suundades nagu kirjutamine ja lugude jutustamine. Turule on tulnud mitmeid tehisintellektil põhinevaid teenuseid, mis suudavad etteantud sisendite põhjal kirjutada näiteks ajaveebide postituste ja kodulehtede sisu. Kellel huvi, siis tutvuge tehisintellekti-masinate poolt loodud tekstidega veebisajakirjas Curated AI. Viimased postitused on seal aastast 2017. Vahepeal on tehisintellekti valdkond tublisti edasi arenenud. Curated AI lehel leidub luuletusi ja tekstijuppe, mille puhul - kui te ei teaks, siis võiksite arvata, et need on inimeste loodud.
Arenda tehismõistust null kuluga
Internetis asuvatest teadustööde andmebaasidest leiab hulganisti teadustöid, teooriaid ja algoritme, millele tehisintellekti ehitada. Maailma kasutatuimast vaba lähtekoodiga tarkvarakoodi hoidlast GitHub leiab müriaadi erinevaid närvivõrke emuleerivaid juba valmisprogrammeeritud tarkvarajuppe.
Näiteks võib koodihoidlatest leida vaba lähtekoodiga ja igale ühele kasutamiseks mõeldud iseõppivaid programme, mida saab õpetada fotolt või videolt objekte ära tundma või koostama sisendiks etteantud tekstide põhjal uusi tekste.
Igaüks, kellel on oskusi, võib iseõppivad ja süvaõppivaid programme oma arvutisse ja serverisse tööle panna ja neile rakendusi luua. Kui su laps käiks näiteks mõned aastad robootika või programmerimise ringis, siis on tal oskused, kuidas juba loodud vaba lähtekoodiga tarkvara kasutada mõne nutika ja kasuliku teenuse arendamiseks.
Masin õpib nagu inimene kuniks elektrit on!
Kõige jätkusuutlikum ja nutikam tehisintellekti arendamise suund on närvivõrkudel põhinevad õppimisalgoritmid ehk kogemusest õppivad programmid-tehisintellektid. Need õpivad nagu inimesedki oma kogemusest. Mida ja kuidas algoritmid õpivad, mõtlevad välja inimesed: matemaatikud, füüsikud, arvutiteadlased, infotehnoloogid, aga kindlasti ka küberneetikud, semiootikud, antropoloogid, sotsiaalteadlased ja filosoofid.
Seega pole tehisintellekt midagi staatilist ja kindlat, vaid tegemist on programmidega, mis on suutelised teatud valdkondades väga kiiresti õppima. Sealjuures vigu tehes ja vigadest õppides oma toimimisviisi korrigeerima. Inimene võib liiga palju eksimusi tehes ära surra, kuid masin-algoritm ei sure kunagi ehk elab igavesti. Masin-tehisintellekt õpib ja töötab kuni on elektrit ja võrgu kaudu sisendina kasutatavat informatsiooni, sealhulgas suurandmeid. Ta töötab 24/7 ja on sinu kognitiivseid eelarvamusi ületades sinust parem.
Kui iseõppiv programm laeb omale sisse kogu näiteks hariduse õppekavad ja üldse selle, mida sa võiksid teada ja iseõppiv programm on ühendatud kvantteenuste ja suurandmetega, siis võib tehisintellekt olla sulle üsnagi intelligentseks kaaslaseks ja suure osa su tööst ära teha. Tehisintellekti kaaslaseks olemisel, tema programmeerimisel ja suunamisel tulevad kasuks kõik tulevikuoskused, esmajoones loovus, probleemide lahendamise oskus ja kriitiline mõtlemine. Kui su laps alles õpib koolis ja teda tehisintellekti huviga nakatada, võib temast saada tehisintellekti arendaja, mitte vaid tehisintellekti hüvedele ehitatud lõpptarbijatele suunatud teenuste kasutaja.
Mille eest Elon Musk aastaid hoiatanud on?
Maailma rikkaim inimene, Tesla põhitegija, nutikas insener ja visionäär Elon Musk on korduvalt tundnud muret inimeste rolli pärast maailmas kui tehisintellekt teostub. Kõige rohkem oli ta mures kui Google emaettevõtte Alphabet teostas tehisintellekti, mis võitis maailma keerukaimas lauamängus go selle meistrit.
Ühed tuntumad näited tehisintellekti kasutamisest on tehismõistusele lisatud kinesteetiliste omadustega iseõppiv parkuurirobot Atlas. Seda ja paljusid teisi roboteid arendab Lõuna-Korea tööstus- ja tehnoloogiahiiule Hyundaile kuuluv Boston Dynamics.
Parkuurirobot Atlase füüsilised sooritused ületavad keskmise inimese füüsilist sooritusvõimet. Atlase robot teeb saltosid ja ületab füüsilisi takistusi sujuvalt nagu parkuurimises kogenud inimene. Atlase robotit pole õpetatud tegema saltosid ja ületama inimeste keskmist sooritusvõimet: Atlas ja teised sarnased robotid õpivad närvivõrkudel põhinevate masinõppealgoritmide toel. Õpivad vigu tehes nagu inimesedki.
Järgmine tuntud närvivõrkudel ja masinõppel põhinev tehisintellekt on Suurbritannia ettevõtte DeepMind arendatud lauamängu go tehisintellekt. Hiina päritoluga umbes 4000 aastat vanune lauamäng go on üks keerukamaid ja enim variatsioone pakkuv lauamäng läbi ajaloo. go on maa-ala vallutamise peale ülesehitatud ülikeerulise kombinatoorikaga strateegiamäng. 2016. aastal võitis Google emaetevõttele kuuluv Suurbritannias asuv kogemustest õppivat tehisintellekti arendav ettevõtte DeepMind loodud programm AlphaGo go Euroopa meistrit Fan Huid go-mängus viis korda järjest. See oli esimene kord kui tehisintellekt go-mängu meistrit võitis.
"Robotid hakkavad kõike meist paremini tegema," ütles Elon Musk möödunud suvel Tesla robotiprojekti presentatsioonil. "Puutun kokku viimasepeal tehisintellektiga ja mõtlen, et inimesed peaksid tõeliselt mures olema," ütles Musk.
Boston Dynamics-i iseõppiv parkuurirobot Atlas
Vahepeal Google emaettevõttele Alphabet kuulunud Boston Dynamics kuulub nüüd Hyundaile. Boston Dynamics arendab roboteid mitmel suunal. Üks nende poolt arendavate robotite suund on antropomorfsed humanoidid, mis suudavad käsitseda ka inimesele mõeldud tööriistu.
Parkuurirobot Atlas sooritused ületavad keskmise inimese sooritusi. Robot Atlast pole programmeeritud liikuma, vaid tegemist on tehisintellektil ehk masinõppealgoritmil põhineva robotiga. Atlas on liikuma õppinud nagu inimene käima ja liikuma õppis: alguses teeb vigu, kukub ja eksib ja siis õpib vigadest, parandades pidevalt oma sooritusi.
Tehisintellekt võib sind töötuks jätta kui sa tulevikuoskusi ei omanda
Levinud eksiarvamuse kohaselt arendatakse roboteid ja tehisintellekti selleks, et sina ja su lapsed saaksite jalad lauale visata, Netflixi vaadata ja Wolti-Bolti tellida. Tegelikkus ei saa olema sugugi nii roosiline. Kõikide tehnoloogiate arendamine hea näitena, alates Gutenbergi trükimasina leiutamisest, on minimeerida inimese tööpanust ja tehtavaid vigu ja maksimeerida masina tööst tulevat kasumit ettevõtte omanikule. Keegi ei arenda tehnoloogiaid selleks, et sul oleks mõnus ja mugav, vaid selleks, et sind väärtusahelast välja lülitada!
Kas iseteeninduskassade arendajad mõtlevad töötuks jäävatele kassapidajatele või tõukside arendajad töötuks jäänud taksojuhtidele? Tehnoloogia ja uuemal ajal programmide, tehisintellekti ja planeerimisalgoritmide eesmärk on alati inimfaktori vähendamine ja automatiseerimine. Kui sina ja lapsed ei omanda tulevikuoskusi, mis võimaldaks teil masinatest ja algoritmidest üle olla, siis ei pruugi teile tulevikus tööd jätkuda!
Milline võib olla tulevik?
Inimese loovust, fantaasiat ja kujutlusvõimet asendavaid algoritme on keeruline luua ja siin jäävad eelised selgelt ka tulevikus inimesele.
Tulevikus on tavalised tehisintellektiga, tehismõistusega ühendatud antropomorfsed robotid, kes oskavad käsitseda inimesele mõeldud tööriistu. See on asja tuum! Pole vaja eraldi kohvimasin-robotit, tolmuimejat, pakirobotit ja teisi staatilisi, kitsa funktsionaalsusega roboteid. Piisab kui on olemas inimese mõõtmetes ja inimkätele sarnaste liidestega robot. Ta oskab kõik tüütud ja ebamugavad tööd ära teha, kasutades inimestele disainitud tööriistu. Sealhulgas oskab robot tulevikus kasutada erinevaid masinaid nagu pesumasinad ja muu. Robotite valdkond liigub suunas, et robotid saavad "jalad alla" ja on sealjuures koostöövõimelised teiste robotitega.
Tehnoloogia selleks on juba täna olemas. Näiteks robotit, mis suudab sõita jalgrattaga, on tutvustatud juba aastaid tagasi. Milleks pakirobot kui veel parem on robot, kes istub jalgrattale, väntab selle pedaale, osaleb edukalt liikluses ja toob sulle Wolti-Bolti toidud kohale, liikudes ise trepist üles ja annab omakäeliselt üle?
Tehisintellekti arendajate peamine ülesanne on luua iseõppivaid ja süvaõppivaid süsteeme, mis suudavad lisaks virtuaalsetele keskkondadele toimida ka füüsilises maailmas. Tulevikuautod ei pruugi olla ilma juhiistmeta. Autojuhiks võib olla antropomorfne humanoidrobot - uuem versioon Atlase parkuurirobotist, kes istub rooli ja sõidutab sind, kuhu vaja. Võibolla ta teab, kuhu sa tahad sõita? Ta pruugib teada seda tänu kvantarvutite tulekule, mis hakkavad pakkuma uues dimensioonis riistvaralist võimekust planeerimisülesannetest, suurandmetest ja iseõppivatest tehisintellektidest integreeritud seninägematult keeruliste ja suurt arvutusvõimsust nõudvate rakenduste loomisel.
